Mida moodulkorstna ostmisel jälgida
Korstna peab alati valima lähtuvalt kütteseadmest, sest vastasel juhul võib juhtuda, et kütteseade ja korsten ei sobi omavahel kokku. On olnud ka juhtusid, kus majaomanik on pidanud aasta pärast korstna täiesti uuesti ehitama, sest vale korstnavalik on põhjustanud selle lagunemise. Kirjutame lahti, mida arvestada eri tootjate korstnapakkumiste võrdlemisel.
Mida väiksem on korstna suitsulõõri läbimõõt, seda soodsam on selle hind, ent siin ei saa valikut teha maksumuse alusel. Igal kütteseadmel on olemas optimaalne korstna läbimõõt, millest väiksema suitsulõõri korral küttesüsteem ei toimi ning hakkab suitsu sisse ajama. See on ka põhjus, miks tuleb enne korstna ostmist valida välja kütteseade.
Mitmelõõrilised korstnaplokid teevad elu lihtsamaks
Kui majas on mitu üksteise lähedal asuvat kütteseadet (nt kamin ja saunakeris), siis on korstnale vaja mitut suitsulõõri, milleks tuleb laduda mitu ühelõõrilist korstnaplokki kõrvuti või kasutada mitmelõõrilisi plokke. Kindlasti võiks neist kahest võimalusel eelistada viimast varianti. Kui laduda kaks või enam plokki kõrvuti, tuleb kahe ploki vahele jätta vuuk, kuhu kütmisel võib kergesti aja jooksul pragu tekkida. Lisaks on mitmelõõriliste korstnaplokkide paigaldamine lihtsam ja kiirem ning neile pakutakse üldjuhul ka erinevaid võimalusi viimistluseks (vihmamütsid, lõpetusplaadid, katteplekid jne). Kahe eraldi asetseva plokirea puhul tuleb need plekk-sepalt eraldi tellida.
Pakkumisi võrreldes tasub jälgida ja vajadusel üle küsida, kui lähedale ühe või teise korstna võib paigaldada põlevatele materjalidele. See on oluline, kui korstent ei saa hoones paigutada laetaladest, katusekonstruktsioonidest või puitseintest väga eemale. Korstna vähimat lubatud kaugust süttivatest materjalidest näitab selle CE-märgis.
Happekindlus tagab korstna pika eluea
Kui majas on keskküttekatel või mõni muu madala, alla 150-kraadise temperatuuriga suitsu tekitav moodne kütteseade, tuleb arvestada, et korstnasse eraldub happeline kondensaatvesi. See hakkab korstent seestpoolt söövitama, mistõttu peab korstna suitsulõõr olema metallkorstende puhul happekindlast roostevabast terasest või plokk-korstende puhul veelgi vastupidavamast keraamikast.
Seda tuleb jälgida ka siis, olemasolevas majas plaanitakse kütteseadet vahetada. Näiteks kui minnakse üle puidult õli- või gaasiküttele, siis tuleb kindlaks teha, et korsten oleks kondensaadi- ja happekindel.
Keskküttekatlale mõeldud korstnas peab sisalduma kondensipott. Seda kasutatakse korstnasse tekkiva happelise vee kogumiseks. Seetõttu peab kondensipotil olema äravool või kork anuma tühjendamiseks sinna kogunevast happelisest veest.
Korstna lisatarvikud on samuti olulised
Korstna komplektis peaks kindlasti sisalduma vihmamüts, mis kaitseb korstna sisemust vihmavee ja lume eest. Võimalusel võiks pakkumises olla ka katuse läbiviik, mis peaks samuti olema korrosioonivabast materjalist, näiteks alumiiniumist või roostevabast metallist. Kui neid esialgses pakkumises ei ole, tuleb need juurde osta, mis tähendab sobilike detailide otsimist ning lisanduvat aja- ja rahakulu.
Korstnapakkumises peaks olema ka tahmaluuk korstna puhastamiseks, ilma milleta ei saa korstnast sinna tekkivat tahma eemaldada. Tahmaluugi puhul on oluline, et see oleks testitud ning tulekindel.
Kindlasti peaks pakkumine sisaldama korstna paigaldustarvikud. Plokk-korstna puhul on nendeks liim või müürisegu, metallkorstna puhul ühendusklambrid. Plokk-korstna puhul võiks eelistada kiiresti kuivavat õhukest liimikihti, kuna sellega saab korstna ühe päevaga paigaldatud. Müürisegu kasutamisel ei saa korstent üle 3 meetri päevas püstitada, kuna segu peab vahepeal kivistuma.
Viimasena tuleb jälgida, et pakutaval korstnal oleks CE-märgis, mis näitab, et seda on enne müüki lubamist igakülgselt testitud. Iseäranis saunakeriste korstende puhul tuleb jälgida valitud toote temperatuuritaluvust, mis peaks olema vähemalt 600 kraadi (temperatuuriklass T600).
Allikas: schiedel.com
Moodulkorstna eelised
1. Moodulkorsten sobib kaasaegsetele kütteseadmetele kõige paremini
Kui majapidamisse tuleb kaasaegne keskküttekatel, vajab telliskivikorsten väljavahetamist või ümberehitamist. Madala suitsutemperatuuriga kütteseadmetega tuleb telliskorstna lõõri sisse kindlasti paigaldada roostevaba suitsutoru koos vajalike lisadega. Vastasel juhul on korsten tuleohtlik, kuna kütmisel tekkiv happeline kondensaatvesi söövitab tellised läbi 2-3 aastaga, mõnel juhul isegi juba ühe talvega. Moodulkorstna sisetorud on tehtud aga happekindlast keraamikast või roostevabast terasest, mis tagab moodulkorstna tuleohutuse. Lisaks pakuvad moodulkorstnasüsteemid kaasaegsetele kütteseadmetele selliseid lisavõimalusi nagu ruumiväline õhuvarustus, tõmbe reguleerimine jne.
2. Moodulkorstna ümar sisetoru tagab parema tõmbe kui kandiline telliskorsten
Tänapäevaste moodulkorstnate sisetorud soojenevad kiiresti ja seetõttu on tõmme alati parem kui telliskorstnatel, mis vajavad oma massiivsuse tõttu n-ö. ülessoojenemist. Moodulkorstnate sisepinnad on siledamad kui ükskõik kui hästi laotud telliskorstnatel, mis tähendab aeglasemat tahmumist ning lihtsamat puhastamist. Võrreldes telliskorstna neljakandilise lõõriga töötab moodulkorstna ümar ristlõige praktiliselt ilma igasuguse takistuseta.
3. Moodulkorsten on tuleohutum kui vana telliskorsten.
Tänu siledale sisepinnale tekib moodulkorstnasse vähem pigi ning seetõttu on ka tahmapõlengu oht korstnas väiksem. Kuni 1100-kraadise kuumusega tahmapõleng tekitab telliskorstnale läbivad praod, mille kaudu pääsevad tuleohtlikud sädemed ja leegid majakonstruktsioonideni ning eluohtlik vingugaas ja suits hoone siseruumidesse. Moodulkorstna puhul pragude tekkimise ohtu pole, kuna tahmapõlengust tekkinud kahjustused on minimaalsed.
4. Tänapäevased moodulkorstnad on välja töötatud tootestandardi järgi ja igakülgselt testitud
Schiedeli moodulkorstnad on valmistatud materjalidest, mille tuleoht on viidud miinimumini. Kõiki neid on testitud ekstreemsetes tingimustes, näiteks kuuetunnise kõrgel temperatuuril kütmise ning tahmapõlengu tekitamisega korstnas. Telliskorstnal puuduvad tootestandardid ning seetõttu pole see korstnatüüp läbinud ametlikke tuleohutuskatseid sõltumatutes laborites – testitud pole ei materjale eraldi (telliskivid, mördisegu komponendid jne) ega valmis laotud korstnaid töötingimustes. Seega võib julgelt väita, et moodulkorstnad on tänu igakülgsele testimisele turvalisemad kui tellistest analoogid.
5. Moodulkorstnad peavad sammu aasta-aastalt karmistunud ohutusnõuetega
Korsten on potentsiaalne ohu allikas, kui pole valitud küttekeha jaoks sobilikku korstent või ehitamisel on tehtud vigu. Küttekolde tüüp ja küttematerjal seavad korstna valikule oma tingimused. Näiteks puidu ja kivisöe kasutamisel on korstnasse paisatavate gaaside temperatuur vahemikus 150 – 400 kraadi, seevastu gaasi-, õli- ja pelletikatelde puhul üldjuhul 100 – 250 kraadi. Rahvusvaheline tähistussüsteem näitab konkreetse moodulkorstna temperatuuritaluvust (200, 400, 600 kraadi), vastupidavust rõhule (alarõhk, ülerõhk, kõrgülerõhk), töökeskkonda (märjad või kuivad töötingimused), sööbimis- ja korrosioonikindluse taset, sisetoru materjali ja tahmapõlengu testi läbimist ning korstna nõutud kaugust põlevatest materjalidest. Telliskivikorstendel igasugune kokkulepitud tähistus puudub.
6. Moodulkorsten on kaalult kerge
Telliskorsten nõuab alati korralikku alusvundamenti, et tagada korstna stabiilsus ja ohutus. Selle ladumine eeldab betoonivalamise või müürsepatöö oskusi. Moodulkorstna kergem kaal lubab kokku hoida alusvundamendi maksumuselt. Samuti saab metallkorstent paigaldada otse kütteseadme peale, mis hoiab kokku palju ruumi.
7. Moodulkorstent on lihtne paigaldada
Moodulkorstendes kasutatakse valmis pikkusega elemente, mis muudab korstnaladumise lihtsaks nagu legoklotside kokkupaneku. Moodulite ühendamiseks kasutatakse spetsiaalseid paigaldusliime ning metallkorstende puhul ühendusklambreid. Reeglina saab selle tööga hakkama ühe päevaga, metallist moodulkorstna puhul isegi tundidega. Seadus lubab igal majaomanikul oma eramule ise korstna paigaldada juhul, kui järgitakse tuleohutusnorme ja küttesüsteemi ehitamise nõudeid. Schiedeli korstna ehitamisega saab iga meistrimees ka ise hakkama, kuna see töö ei nõua mingeid erioskusi. Moodulkorstent saab paindlikumalt paigutada hoone sees, mis on eriti oluline uute küttekehade lisandumisel. Moodulkorstendele toodetakse ka erinevaid lisatarvikuid nagu liitmikud, puhastusluugid, siibrid, tõmberegulaatorid, mis veelgi lihtsustab hästitoimiva küttesüsteemi ehitamist.
8. Moodulkorstende tootmisel arvestatakse erinevate kütteseadmete nõudeid
Kui ehitada korsten enne kütteseadme valimist, võib juhtuda, et see ei sobi kütteallikaga mõõtmetelt ega omadustelt. Näiteks pelletikamin tekitab söövitavat kondensaatvett, mis nõuab happekindlast materjalist korstent. Kõigil moodulkorstendel kasutatakse rahvusvahelist tähistussüsteemi, mis näitab, millise kütteseadme ja -materjaliga antud korsten sobib – selle lubaduse osas võtavad klientide ees vastutuste nii korstna tootja kui ka sõltumatu testimislabor. Telliskorstendel erinevate kütteseadmetele sobivad variandid puuduvad.
9. Moodulkorstent on lihtne puhastada
Küttesüsteemi tuleohutuse tagamiseks ning töökorras hoidmiseks on tarvis korstent korrapäraselt puhastada. Pideval puiduga kütmisel tuleb kütteseadmeid ja lõõre puhastada kaks korda aastas, hooajaliselt kasutatavaid küttesüsteeme üks kord kütteperioodi jooksul. Gaasi- ja õlikütteseadmed vajavad puhastamist vähemalt korra aastas. Moodulkorstende ümara lõõri puhastamine on lihtsam, samuti tahmub moodulkorsten tänu siledale sisepinnale vähem. Tavaliselt kasutatakse puhastamisel terasest harju, kuid metallmoodulkorstna puhul tuleb kasutada plastikust harju. Moodulkorstna puhastamisega saab hakkama iga majaomanik, sest eramajade korstent võib iga majaomanik puhastada ise. Vähemalt kord viie aasta jooksul peab seda seaduse kohaselt tegema aga kutsetunnistusega korstnapühkija.
Allikas: schiedel.com
