Ahjukütmise ABC

 
 

Õigesti ahju küttes säästad raha, tervist ja ümbritsevat keskkonda. Enne kütmist puhasta kolle, ladusta tuhk mittesüttivasse kaanega konteinerisse ning ava suitsugaaside siiber ja põlemisõhu juurdepääs.

Küta kuivade halgudega

  •  Kütmiseks kasuta ainult kuiva puitu. Kuiva puidu kütteväärtus on kordades
    suurem ning eraldab vähem saasteaineid.
  • Küttepuude niiskusesisaldus ei tohiks ületada 20%.
  • Kuivade halgude saamiseks tuleb neid kuivatada umbes 2 aastat ventileeritud
    ja sademete eest kaitstud kohas.
  • Halud too tuppa päev varem, nii jõuab pindmine niiskus eralduda.
  • Liigniisked halud ei sütti korralikult ja süttimine venib. See aga suureneb
    vingugaasi ja tahmaosakeste eraldumist.
  • Ahju kütmiseks sobib ükskõik milline töötlemata pehme või kõva puit. Parimad
    küttepuud on lepp, haab ja kask.
  • Halgude läbimõõt võiks olla kuni 10 cm ja ümarpuidu peaks alati tükeldama.

Halud süüta ülevalt

  • Ülevalt süütamine võimaldab puidust eraldunud gaaside täielikku ehk puhast
    põlemist. Kui süüdata alt, liiguvad ülemistest halgudest väljunud gaasid otse
    korstnasse ilma põlemata. See aga kaotab asjatult soojust.
  • Halud aseta koldesse selliselt, et 2/3 ulatuses on allpool jämedamad halud ja
    1/3 peenemad halud nende peal. Võimaluse korral aseta halud kihtide kaupa
    ja kihid üksteise suhtes täisnurga all. Umbes 1/4 koldest võiks jääda vabaks.
  • Viimasena aseta kõige üles süütamismaterjal. Parim abivahend süütamisel on
    süütamistablett.
  • Oluline on, et koldesse pääseks piisavalt õhku. Nii põleb puit optimaalselt.

Vali sobiv küttematerjal

  • Ära kasuta ahju kütmiseks värvitud või keemiliselt töödeldud puitu, plastikut,
    pakendeid ega muud olmeprügi.
  • Kolm kõige olulisemat keskkonnasaaste põhjustajat on vale küttematerjali
    kasutamine, niiske puit ja vale süütamistehnika. Õiged võtted vähendavad
    keskkonnasaastet rohkem kui 50% võrra. Valesti toimides kahjustad eelkõige
    iseenda ja naabrite tervist.
  • Vale küttematerjali põlemisel tekkiv tahm ladestub lõõriseintele ja korstnasse
    ning takistab ahju soojenemist.
  • Vähemalt kord aastas lase korstnapühkijal ahi ja korsten puhastada. Siis püsib
    küttesüsteem heas töökorras.

Väldi liigkütmist

  • Väldi liigkütmist, sest see võib kahjustada ahju ja tekitada tahmapõlengu.
  • Oluline on teada, et ahi soojeneb aeglaselt. Ruum hakkab soojenema ligikaudu
    2 tundi pärast halgude süütamist.
  • Siiber peab kütmise ajal olema täielikult avatud. Põlemise intensiivsust saad
    reguleerida, muutes põlemisõhu kogust.
  • Suitsugaaside siibri ja õhu juurdepääsu võib sulgeda alles pärast seda, kui puit
    on täielikult põlenud.
  • Turvalisuse tagamiseks paigalda kindlasti vingugaasiandur.




Omfire OÜ
Tartu

+372 555 437 30
kaido.kalling@gmail.com